Loo lõpp.

Van Diesel.

Saigi meie aeg otsa, varem natuke, kui arvasime, aga täna sain telefonikõne, et uuel töökohal mind kiiresti oodatakse.
Hakkasin kiiresti helistama siia-sinna ning asi peagi ka lahenes.Leidus inimene, kes minu emakohustused üle võtab ning seda juba ülehomme.Arvatavasti leiavad meie lapsekesed päris kodud piiri taga, soomes.Seni on nad ühe väga hea inimese hoole all.
  Kõik formaalsused korraldatud, hakkasin aru saama, mis siis nüüd tegelikult juhtus.Istusin maas köögipõrandal, kõik kutsikad süles ja pisarad aina voolasid, voolavad siiani.Viimased päevad koos.Koerad ka vist tunnevad, nad on nagu pöörased, tungivad aina sülle ja ei jää minust sammugi maha.Nutsime kõik koos.
 Friidaga on kõik okei, tema jääb ilusti siia, peremehe hoole alla, aga oh mu vaene Roki, ka tema peab vähemalt esialgu koju jääma.Mul ei ole vähimatki võimalust teda kaasa võtta. Lohutan end, et saan palga ja hakkan kohe otsima korterit, kuhu ka koos koeraga lubatakse, aga seni.... Ei tea, kuidas me küll lahusoleku üle elame.Seni oleme lahus olnud kõige rohkem kaks päeva. Ning siis ka Roki ei söö.Tema on ühe peremehe koer ja kui väga ka mu mees teda ei hoiaks....Ma ei taha sellest kirjutada.Loodan, et suudan peagi lahendada ka selle olukorra ja koera enda juurde võtta.Ning kui ikka lahendust ei leidu või koeraga väga halvasti on, jätan kõik ja torman tema juurde.
Praegu aga peab elu edasi minema, tööst ei saa keelduda, see töö tähendab meile maja remonti ja muretumat vanaduspõlve.Pakutav palganumber on peaaegu kolm korda suurem mu endisest.Jah, raha ei ole peamine, aga ilma selleta ootab ees tume tulevik. Aga ma luban, lubasin Rokile ja luban teile kõigile, head lugejad, et kui mu koer peaks mind vajama, ei pea mind kinni mingi raha, ma olen tema kõrval, sadagu või klavereid.Seniks aga elame nii, nagu see võimalik on.
Järgnevad ehk veel need kõige viimased pildid, kui õnnestub üles laadida, aga kirjutada ma vaevalt suudan ja tahan.Kunagi ehk....ehk mõne kuu pärast panen siia pildi, kus õnnelik Roki jälle minu süles on.Seniks aga nägemiseni ja õnne ja edu kõigile teile, mu head lugejad!