Nüüd möödub juba terve päev õues möllates ja muidugi leitakse üles kõik praht, mis vähegi kuhugi ripakile on jäänud. Kui ma tööle lähen, on väravas kisakoor- Roki laulab bassi, Friida tenorit ja kutsikad panevad falsetti. Igatahes on külarahval minu liikumised hästi teada, saladuseks ei jää ükski käik.Õnneks ei mahu need tegelased värava alt läbi, küll aga mahuvad nad läbi ojapoolse aia alt ja sealpool käiakse nüüd maailma avastamas, täna just leidsin selle lõbusa kamba oma tulbipeenart revideerimas. Rokil on sellisest elust üsna
kõrini, ei ole enam rahulikku elu, peab kogu aeg kuudi otsas kükitama või elutoast varju otsima. Vahel aga tuleb vanal koeral ka mängutuju ja siis õpetatakse kutsikaid murdma ja muid lollusi tegema.Tegelikult vist peaks koeraema ise oma kutsikaid õpetama, aga ta vaene on nii tühjaks lüpstud, et kõigub seina najal, kui neil pättidel õnnestub ta kinni püüda ja alistub saatusele. Eks siis peab Roki kutsikatest tublid jahimehed kasvatama ja 
Kord on siiski majas, kui lapsed juba väga ülemeelikuks lähevad, teeb Roki häält, mis kõlab nagu "kurrrrath" ja põngerjad võtavad kohe välisukse juurde ritta ja istuvad maha- kuni edasiste korraldusteni.Ei salga, et ülihea on niimoodi kutsikaid kasvatada, Roki teeb kõik töö ära, mina vaatan kõrvalt, fotokas käes, Roki ikka vahepeal vaatab- kas pildistad veel? ja jätkab siis oma tegevust.
Aga nad on ikka superarmsad!Fionat ja Mustnägu oleme hakanud naaskel-sabadeks hüüdma, need kaks ei püsi sekunditki ühe koha peal ja vahepeal on ikka päris tüütud.Õnneks hakkavad aru saama, et peremees ei ole söödav ,kui ma "ai!" röögatan, lõpetatakse kohe minu närimine. Natukeseks ajaks.
Varsti, varsti peavad nad minema, kohe peale uut aastat hakkame neile kodu otsima, eks see ole raske ülesanne keset talve.
No comments:
Post a Comment