Saturday, November 26, 2011

Ei ole midagi....

...armsamat, kui väike pehme ja soe kutsikahingeke, kes su juba ära tunneb ja oma pisikest sabajupikest liputades ja ägisedes vastu vänderdab.See siin on muidugu Van Diesel, alati valmis poseerima ja rahulikult paigal olema. Aga iga päevaga nad muutuvad.Kaks on teistest karvasemad, need siis Freddy ja Freedo, laulumees ja paksuke.Tütarlaps on Fiona ning mustnäol on veel nimi saamata, tema on väike ja agar, alati igal pool esimene, ilmselgelt krantsi omadustega.
   Juba nad ripuvad mu püksisääre küljes, vajavad pai ja lohutust, nuruvad sülle...Koerabeebid.Kui kööki tulen, läheb kohe madinaks ja vigisemiseks, loota on pudrukaussi.Täna hommikul andsin söögi esimest korda suure kausiga- sealt nad ei sa nii palju põrandale ajada ja nüüd lõpuks oskavad ka üle kausiääre toitu kätte saada.
  Ei ole ka midagi hullemat, kui hommikuks segi pööratud köök, täis loigukesi jm. huvitavat. Seitsmel ruutmeetril üheksa näljast looma, kes kõik tuleb eri nurkadesse sööma paigutada.
Suur rabelemine ja õigesse kohta suunamine.Kõige raskem on Friidaga, tema on kogu aeg näljane ja tükib teistel toitu käest võtma, valvan siis, torusse keeratud ajalehega ja virutan sellega vastu nina, karjudes- ei tohi! Millegipärast arvavad koerad, et teiste kausis on kindlasti maitsvam suutäis. Kutsikate kausis ongi maitsvam- neile keedan pudru koerakonserviga.Teised saavad kontidega vm. lihaollusega. Peale siis krõbinaid, et ikka täis kõhu tunne oleks. Roki igatahes on sellise toitumuse juures paksuks ja laisaks läinud. Nüüd hakkavad kutsikad teda jälle huvitama, lakub neid ja käib lohutamas, kui nutavad. Küll aga hakkab juba korda looma, liiga 
 kaugele eksinud lapse peletab asemele tagasi. Kui ikka ei kuula, haarab peadpidi suhu, ise teeb koledat häält, mispeale laps teeb- uih! ja vänderdab ruttu koju.Tegelikult emme teeb neile rohkem haiget, tihtipeale astub kellelegi peale, siis on suur hädakisa,
lapsel jalad püsti ja Roki jookseb päästma...
  Kassidega on asi päris rahulikult sujunud, triibuline kõuts suhtub kutsadesse sõbraliku uudishimuga ja sööb meelsasti nendega koos. Valge emane ei talu, et need lollid tegelased tema kausi kallale ronivad, siis käib käpp kärmesti vastu kurjategija nina. Aga siis on Roki kohe platsis ja kass omakorda peadpidi lõugade vahel. Ega kassid ka seda aktsiooni ei karda,
                                                                 tõmbavad kõrvad ligi pead, pärast raputavad tati maha ja ajavad
                                                                 oma asja edasi.Eks nad teavad, et haiget ei tehta, aga kui haiget     saada ei karda, siis pole hirmus ka. Pärast minnaks pliidi peale sooja, hea on olla, seni, kui küljealune ei suitse veel...

No comments:

Post a Comment