Wednesday, November 23, 2011

Tasa, härra Diesel magab!


  Täna siis meie kutsade-ajaloo tähtis päev, esimest korda söödi kõht liha täis.Kahjuks oli see kassidele mõeldud konserv, aga sellest suurt probleemi polnud.Taldriku juurde tuli juhatada, siis teadsid nad kohe ise, mis ja milleks neile ette anti. On ikka põrssad küll! Roomati risti-rästi üle taldriku, lihatükke oli kõik köögipõrand täis ja kutsikad kleepusid üleni.Aga liha maitses hea ja jätkus veel teiseks korrakski. Paar tundi hiljem oli siis au kohtuda esimeste junnikestega. Teatavasti koeraema koristab oma laste väljaheited seni, kuni lapsed lisatoitu ei saa. Täpselt nii oligi. Ennast kergendama roniti aseme ette põrandale. Aga uni täis kõhuga on hiiglama hea, isegi kööki mööda ukerdama ei ole täna tuldud, aina põõnatakse.
  Kõige paremini sööb pisike musta näoga kutsikas, kes sündis esimesena, on aga teistest väiksem.Selle-eest jälle kõige tragim, selles on meil juba mitu ööd tulnud veenduda- läheb omapead kolama, aga pimedas ei leia enam ema üles ja laseb nutu lahti. Friida on muidu hea ema, aga poegi suus kanda ei oska, istub kutsika juurde maha ja aitab nutta. Tuleb siis mul keset ööd voodist välja ronida ja eksinu koju kanda. Kõige rahulikum jälle on Van Diesel, tema ei virise, ei hädalda, ei haugu  ilmaasjata.Ajab mingit oma asja, mängida ka eriti ei viitsi, vaatab pealt, kuidas teised madistavad. Täna aga nägi kassi mööda minemas, siis ütles küll tõsise bassihäälega-auh.
 Roki on veidi kurb- toauks piirati vineerplaadiga ja tuppa enam tulla ei tohi. Tuleb taluda neid roomavaid ja vigisevaid asju.Aiale pandi kõrgendus, küla peale ka enam ei pääse... Selle eest on tublisti kosunud ja isegi läikima läinud. Muidugi- Friida jaoks keedetakse putru hiigelsuure potiga ja harjumatult tihti antakse süüa. Kassidki on eluga rahul, ei sunnita enam hiiri püüdma. Nendega oli meil selline lugu, et head kodused kassikesed, ega nad toidukausist kaugele ei läinud, kui valgele emasele hiir kõhu alla jooksis, ehmatas vaene kass nii hirmsasti, et kukkus pikali, käpad taeva poole, hea, et veel elustamist ei vajanud... Selle peale sain ma natuke pahaseks, seda enam, et rotid lae peal tantsu lõid. Võtsin kassid toidult ja seebilt maha ja viskasin ukse taha.Õhtul tõstsin toidukausi ka välja, aga ainult kord päevas. Õppisid hiiri püüdma küll. Nüüd siis neilgi head päevad.

No comments:

Post a Comment